Puutetundliku ekraani kasutusvaldkond üha laieneb

Kui puutetundlik ekraan tosin aastat tagasi kasutusele võeti, oli tegemist tõelise innovatsiooniga. Tänu nutitelefonile on puutetundlik ekraan tänaseks igapäevane asi, millele leitakse üha uusi rakendusvõimalusi.

Kassasse ja kööki erinevad puutetundlikud ekraanid

Puutetundlikke ekraane on erinevaid, sobiv tehnoloogia valitakse vastavalt sellele, milleks ja millistes oludes ekraani kasutama hakatakse. Tänapäeval kõige rohkem levinud capacitive (mahutundlik) ekraan on kaetud klaasiga, mille all on läbipaistev elektrit juhtiv kile. Kohas, mida puudutatakse, elektriväli muutub, ning vastavalt puudutuskoha koordinaatidele saadetakse arvutisse signaal. Mahutundlikku capacitive-ekraani saab kahe sõrmega zuumida ja lehte üles-alla kerida. Resistive(survetundlik) ekraani saab mehaaniliselt toksata; see on kõige levinum ekraan kassades. IR-sensoritega ekraani puhul reageerib puudutusele mitte puudutatav koht, vaid hoopis ekraani külgedel olevad andurid, nõnda et ekraani võib puudutada ka kinnastatud käega, niiskete sõrmedega vms. IR-sensoritega ekraan on parim valik KDS-süsteemi (Köögi Displei Süsteem) jaoks. Kassasüsteemides kasutatav puutetundlik ekraan peab olema eriti tolmu- ja niiskusekindel ning vastama toiduainetööstuses kasutamise tingimustele.

Kaupmehe jaoks mitmekordne võit

CompuCashi kassasüsteemid on 100% lahendatud puutetundliku ekraaniga. Puutetundlik ekraan õigustab ennast mitmel põhjusel: kaupmehel on tarvis soetada vähem seadmeid, ta maksab ainult ühe lahenduse eest, süsteem on lihtne, kõik andmed koondatakse ühte kohta. CompuCashi arendajad mõtlevad kogu aeg selle peale, kuidas olemasolevaid seadmeid võimalikult mitmekülgselt ära kasutada. Puutetundlik ekraan sobib väga hästi mitte ainult kassasse ja kööki, vaid ka kampaaniainfo edastamiseks või näiteks kliendilt tagasiside kogumiseks – klient saab tema poole pööratud ekraanil hõlpsasti osutada sellele, kuidas ta teenindusega rahul on, ja samal ajal on juhtkonna jaoks iga hetk kättesaadav info näiteks selle kohta, millise töötajaga ollakse rohkem rahul, missuguse müügikoha teenindust peetakse parimaks, mis kellaajal tekib enim probleeme jne. Kui klient ka ennast identifitseerib, siis on võimalik teada saada sedagi, mis tüüpi kliendile milline teenindus sobib, võttes arvesse vanust, sugu, rahvust, varasemaid oste jne. Neid andmeid sügavuti analüüsides saab jõuda tõeliselt personaalse teeninduseni.