EKTACO AS – Kassasüsteemid, läbipääsud, tööajaarvestus, tarkvaraarendus
EU

Professionaalne. Usaldusväärne. Stabiilne.

Professionaalne. Usaldusväärne. Stabiilne.

Professionaalne. Usaldusväärne. Stabiilne.

Helista 654 2150

Liitu CompuCash uudiskirjaga

CompuCash uudiskirja privaatsustingimused

  1. Teenuse kasutaja annab selge ja teadliku nõusoleku Teenuse osutajale enda isikuandmete, st e-maili, töötlemiseks ehk kasutamiseks uudiskirja saatmiseks.
  2. Isikuandmete allikaks on kliendisuhte tekkimine ektaco.ee kodulehel uudiskirjaga liitudes.
  3. Registreeritavate isikuandmete koosseisu kuulub Tellija e-posti aadress.
  4. Isikuandmeid töötleb Ektaco AS.
  5. Isikuandmete kaitse on tagatud turvameetmetega.
  6. Teenuse osutaja kohustub mitte edastama registreeritud isikuandmeid kõrvalistele isikutele.
  7. Teenuse kasutajal on õigus uudiskirja saamisest loobuda ning sellega ka nõuda oma e-maili kustutamist.

Ektaco AS

Kontakt: ektaco@ektaco.ee

Uudised

Pilt pärineb: https://meremuuseum.ee/paksmargareeta/

Paksus Margareetas on uus ja vana nutikalt integreeritud
 

15. jaanuar 2020

Eesti Meremuuseumi kõige uuem püsiekspositsioon asub Paksus Margareetas ning kuigi see on avatud alles paar nädalat, on see juba väga populaarseks saanud – külastajate arv küündib 1000 inimeseni päevas.

Keskaegne Suure Rannavärava kompleks on muinsuskaitse all, mis tegi renoveerimisprotsessi keerukaks. Planeerimisperiood oli üsna pikk – pea 5 aastat, lisaks 2 aastat reaalset ehitamist. Ehitustööde käigus leiti Paksu Margareeta torni alt ja sisehoovist veelgi varasema linnakindlustuse fragmente, millest osa on ka muuseumis näha. Samas venitasid need leiud muuseumi ehitamisperioodi ka pisut pikemaks.


 

Muuseumi põhieksponaadiks on siitsamast Tallinnast välja kaevatud koge – keskaegne kaubalaev, mis leiti Tivoli elumajade ehitamise käigus. Vraki küljel on näha ka kopajälg. Õnneks sai kopajuht Peeter väga kiiresti aru, et on töö käigus leidnud midagi väga haruldast, peatas kaevetöö ning tema auks kutsutakse laevavrakki ka Peetri kogeks.

Muuseumi puhul on järgitud põhimõtet, et see oleks ligipääsetav kõigile. „Kasutusel on lahendused vaegkuuljatele ning vaegnägijatele, mitmed käed-külge lahendused aitavad keerukamaid merenähtusi mõista ka intellektipuudega inimestel ning suur osa keskaegsest kompleksist on ligipääsetav ka ratastoolis liikujale. Renoveerimistööde käigus sai Paksust Margareetast esimene vanalinna torn, kus sõidab lift,“ rääkis Eesti Meremuuseumi teenindusjuht Herman Miller. Kusjuures, pääs torni tippu ei eelda pileti ostmist – Ektaco abiga on ehitatud läbipääsusüsteem, millega pileti omanikud saavad triipkoodi alusel ka näitusekorruste vahel sõita ning ilma piletita pääseb torni katusele nautima vaadet linnale. Hea ilmaga töötab katusel ka kohvik.

 

Samuti saab piletil oleva triipkoodi alusel liikuda läbi liuguste ja turnikeede ning Lennusadama ja Paksu Margareeta ühispileti puhul saab sama piletiga liikuda mõlemates muuseumides, vältides kassajärjekorda teises muuseumis.

 

Nii suure külastatavusega muuseumi ülesehitus peab mõistagi detailideni läbi mõeldud olema. „Loomulikult on võtmetähtsusega püsiekspositsiooni kvaliteet ja innovatiivsus, aga ka läbimõeldud klienditeekond alates piletimüügist kuni selleni, et näituseteekonnal pudelikaela ei tekiks,“ sõnas muuseumi teenindusjuht.

 

Kogu piletimüügisüsteem on välja ehitatud koostöös Ektacoga.

Pileteid on võimalik osta kolmest kohast: muuseumi kodulehelt, tavalisest kassast ning ka iseteeninduskassast. Kui pilet on eelnevalt veebist ostetud, siis ei ole vaja midagi välja printida ega kohapeal paberpileti vastu vahetada – veebipõhine pilet toimib täpselt samamoodi, kui paberpilet. Kuna Lennusadama ning Paksu Margareeta ühispilet võimaldab neid külastada erinevatel päevadel nädala jooksul, siis ei ole tarvis karta, et paberpilet vahepeal kogemata ära kaob. 

Veebist pileti ostmisel on oluline ka see, et kogu protsess toimub Meremuuseumi enda kodulehel ning kasutajat ei suunata kolmanda osapoole veebi. Sellise lahenduse eelis on eelkõige tuntav välisturistide puhul, kes saavad pileti veebist ette osta ning seega kindlad olla, et saavad ilma pikalt järjekorras seismata soovitud muuseumit külastada.

Iseteeninduskassa aitab järjekordi lühemana hoida ka tipptundidel. Samas on jätkuvalt olemas ka tavaline kassa, kus saab teenindaja käest vajadusel küsimusi küsida. Milleri sõnul näitab Meremuuseumi kogemus, et iseteeninduskassast pileti ostmisel hätta ei jääda ning praeguse kogemuse põhjal eelistab iseteeninduskassat kasutada umbes 10% inimestest.

 

„Muuseumi vaatest on hea see, et kogu piletimüügi ja läbipääsude süsteem on automaatselt seotud ka Scoro CRM süsteemiga ning seega on käsitsi info sisestamist vähem ning vähenenud on ka tellimustesse tekkivate vigade osakaal. Eriti tuleb integratsiooni eelis välja just grupitellimuste puhul, kuhu on lisatud erinevad teenused, mida näeb nüüd kompaktselt ühes süsteemis,” tõi muuseumi teenindusjuht Herman Miller välja automatiseerimise eelised. 

 

Iseteeninduskassade ning läbipääsusüsteemi suurimad eelised:

  • Pileteid on võimalik osta neljas keeles: eesti, inglise, vene ja soome keeles;
  • Makselahendusena töötab nii tavaline kaardimakse kui ka viipe-makse;
  • Iseteeninduskassat on võimalik ehitada seina sisse (sarnaselt sularaha-automaatidele) või panna kioskina seisma nii sise- kui ka välistingimustesse;
  • Kassasüsteemi (CompuCash) on võimalik integreerida näiteks majandustarkvara programmiga;
  • Kassasüsteemi kasutajaliides on lihtne ja töökindel;
  • Süsteemi haldaja saab ise luua ja muuta müüdavate toodete nimesid ja hindu, kusjuures müüa on võimalik lisaks tavalistele piletitele ka kampaania korras soodus-pileteid.
  • Läbipääsusüsteem määrab automaatselt, millisel territooriumil külastaja liikuda saab ning piletite kontrollimine jääb ära.

Tänu iseteeninduskassadele on vähenenud aeg, mis kulub ühe pileti müümiseks, ning tänu integratsioonile majandustarkvara programmiga  on oluliselt suurenenud raamatupidamisdokumentide edastamisega seotud tegevuste efektiivsus.  

 

Tunned huvi meie vastu? Võta meiega ühendust!